Thursday, June 5, 2014

NOORE EMA ELUSTIIL

Heihopsti mu kallid blogikad! Suur, suur aitäh, et te pole mind veel hüljanud. Lugejatearv on endiselt päris suur. Pole siia jõudud kuna elutempo ja - stiil on kõvasti muutunud. Kui ennem meie TuleSäde junior magas 3 tundi päeval, siis nüüd magab ta tunnike ning mina üldjuhul magan siis koos temaga. Lihtsalt nii mõnus on suures voodis koos meie tulekeraga pusserdada. Emmed vajavad iluund, siis on jälle energiat rohkem. Öösel magab pisike ilusti oma voodis ning seda siis kohe terve öö jutti. Enamus emad ikka hoiatavad, et see praegune rutiin ei jää sedasi püsima. Aga no kui ei jää, siis sellest pole midagi, siis tuleb harjuda teise rutiiniga.
Meie preili praegune rutiin on nagu meil, päeval üleval, mõned tunnised iluuned ning pikk ja magus ööuni.
Hetkel  jalutab issi pisitütrega õues ning emmele anti oma hobide aeg. Päevasest iluune ajast ei raatsi arvutit lahti teha, et kirjutada. :)

...ning nii me pusserdame! Armastused! :)

See aeg on nii lühike kui nad nii pisid, peab nautima igat hetke

Elu pole meil seisma jäänud absoluutselt mitte. Teeme ja käime kõikjal pisike junior kaasas. Säde - Ly on juba mitmeid kordi lennanud lennukiga ning tundub, et tegu on mõnusa reisiguruga. Elu on kuidagi nii kiire ning vahel mõtlen, et issand ma pean leidma rohkem aega oma kõigi sõprade jaoks. Siin kohal vabandused neile, kellega pole ammu suhelnud, kokku saanud, kirjutanud, joonistanud. Mul ei ole kellegi vastu midagi isiklikku, lihtsalt aeg on selline. Enam ei ole aega mõelda kõigi peale, sest pere ja beebiga seonduvaid asju on päevad tãis. Praegu on see titemamma aeg, kus värsked emad saavad kokku ja pläkutavad ainult beebidedt. Meil on omavahel nii palju ühiseid jutte, mida teistega arutada ei taha, jaaa noo olgem ausad, kedagi ei huvita ka! Ega mindki enne Sädet mingid beebijutud ei huvitanud - booooring!

 unine reisiguru maandus Itaaliasse
Meie Toskaana 

Emme ja tütar naudivad Itaalia sooja kevadet.

Hästi palju olen koos oma perega - emaga, õega, vennaga, vanaemaga, ämmaga. Pean tunnistama, et mul polnud ennem pere jaoks üldse aega, sest varem polnud meid tihti Eestis ning kui siin olime, siis esimene asi oli sõbrad, chill, pidu. Nüüd on justkui pere aeg! Pere on praegu number üks! Eks kõik, kes on saanud kord vanemateks teavad, millest räägin. Õpid justkui väärtustama hoopis muid asju elus! Sõbrad on samuti olulised ja kallid. See, et ma enam ei istu tundide viisi sõbrannadega telefoni otsas ning ei peesita sõbranna juures diivanil hommikuni ei tähenda, et ma neist vähem hoolin. Hoolin, ja kuidas veel! :) :)
Saan enda emaga nii hämmastavalt hästi läbi. Räägin igast murest ning pöördun esimesena tema poole kui mul on küsimusi. Veider, ennem arvasin alati, et ema on viimane, kellelt ma midagi küsin aga näed siis, ju olen ise suureks saanud ning kasvanud välja igasugu draamadest. Siinkohal tervitused ka mu kallile emale. Jätka samas vaimus, parim vanaema ever! :)

Meie hea ema, vanaema :)

Värske emme trepijooksul
Nüüd aga natuke enda vormis hoidmisest. Sünnitusest on möödas 3 kuud ja natuke peale. Keha on ilusti tagasi tõmmanud. Teen trenni nii palju kui võimalik. Õhtuti kui issi hoiab Sädet, siis olen jooksmas käinud. Ilusate ilmadega olen ka rullikad alla pannud. Hantlid ja fitpall on terrassill silme all koguaeg. Kui Säde vankris chillib, siis mina teen nii palju harjutusi kuis parasjagu võimalik, sõltub Säde tujust! :)

Ilma joogata lihtsalt ei saa enam

värske emme :)

Hommikused tervitused, minu päev algab venitustega.


On päevi, kus ei saa üldse midagi teha, sest Säde tuju seda ei võimalda ning lepib ainult süles. Siis kas gaasid, krooksud, läheduse vajadus ning üleväsimuse korral on nutt samuti kiire tulema. Aga ei kurda üldse, üldiselt ikka väga relax piiga! Ma ei jäta nutvat last mitte kunagi issile, ennem jätan trenni ära. Mõtlen nii, et beebiaeg on ainult aastake-kaks aga ennast trimmi ajada saan ma kogu ülejäänud elu. Teen asju südame järgi ning täpselt nii, kuidas võimalused parasjagu lubavad. Õnneks meil on kodus eraldi fitnessruum ka, kus siis vajalik treening staff olemas. Säde olen endaga sinna samuti kaasa võtnud, tema pusserdab põrandal ning mina pusin oma harjutuste kallal. Pean tunnistama, et lihastes on kõik jõud kadunud, lihased oleks justkui peale sünnitust nõelaga tühjaks lastud. :) No aga step by step paremuse poole! :)

Tütre sünniga on issi lillede värvi muutnud, punasest sai roosa :) ARMAS!

Päike igas päevas!

Olge mõnusad! Minu armas pere saabus, lippan neile vastu! :)


KALLISTUSED KÕIGILE!

TULESÄDE

No comments:

Post a Comment