GOJI MARJAD JA MACA

Heihopsti kallid blogikad! Täna tuleb juttu goji marjadest ja macast.

Goji marju oleme kasutanud oma toitudes juba pikemat aega. Meeldib nii nende maitse ning muidugi kasulikkus.
Toitumisteadlane prof. Earl Mindell on Goji marju ja nende mõju organismile põhjalikult uurinud. Tema kinnitusel leidub neis antioksüdante 2000% rohkem kui jõhvikates. Aasia maades, eriti Tiibetis ja Hiinas, on seda marja aastasadu tuntud tasakaalustatud toidu valmistamisel ja hinnatud jõudu taastava marjana. Esimesed andmed goji marjade kasutamisest Tiibeti munkade poolt pärinevad 7. sajandist. Legendi kohaselt elas mees nimega Li Qing tarvitades goji marju igapäevaselt 252 aasta vanuseks. TEEME JÄRGI? :):):)

Goji sisaldab 21 mineraal- ja mikroelementi (sh. tsinki, kaltsiumit, rauda, magneesiumi, mangaani, kroomi, vaske, seleeni, naatriumi ja fosforit) ja 18 erinevat aminohapet, mis teevad gojidest suurepärase valguallika (10-14% proteiini). Marjades sisalduvad polüsahhariidid stimuleerivad käbinääret ja ajuripatsit tootma kasvuhormoone. Samuti toetavad kasvuhormoonide tootmist marjades sisalduv L-glutamiin ning L-arginiin. Kasvuhormoonid mõjutavad peamiselt rakkude võimet taastuda. Võrreldes 20-aastasega, toodab 70-aastane inimene kümme korda vähem kasvuhormoone. See on üks teguritest miks nendel marjadel on nii tugev ühendus nooruse ja pikaealisusega.

goji marja, viigimarja, kanepiseemne kinoa salat - proovi ka!

Maca pulbriga tegi mind hiljuti tuttavaks aga sõbranna, kes imetootest hästi õhinal oli ning nüüd olen ka mina. Kasutame maca pulbrit igapäev smuutides, putrudes, jogurtites. Minu praegune lemmikamps koosnebki kreeka jogurtist, millele lisan teelusika täis maca pulbrit, chiaseemneid, goji marju, rosinaid ning päevalille-kanepi seemneid. Maca pulber annab mõnusa pähkli -leiva -kama taolise meki sinna juurde. Macal on spetsiifiline maitse, mis kõigile ei pruugi meeldida. 

Banaan, vaarikad, maasud, mustikad, maca pulber, münt, chiaseemned.

Kuna tahame kohe teist pisibeebit perre, siis on maca tarvitamine samuti kasulik kuna Maca juur on seksuaalenergia allikas. Erinevad uuringud on tõestanud, et Maca mõjub positiivselt seemnerakkude arvule ja aktiivsusele.

maca

Uuurime aga,  et mis asi on üldse Maca, mida ta sisaldab ning kuidas ta mõjub inimese organismile veel?

Maca on redisesarnane juurikas, mis kasvab Peruu Andide mägismaal 4000-4500 m kõrgusel olles kõige kõrgemal kasvatatav toiduaine maailmas. Maca juurt sõid näiteks kuulsad Inkade sõjamehed enne lahingusse minekut või enne pikemat rännakut, kuna see suurendas nende vastupidavust ja andis palju energiat. Maca taime seemneid korjati ja külvati juba üle 10 000 aasta tagasi. Traditsiooniliselt kasutasid kohalikud macat suguvõime parandamiseks, heaks füüsiliseks toimetulekuks ja energia saamiseks juba enne inkade aega.

Maca sisaldab

Palju peamisi rasvhappeid, B-vitamiini, C-vitamiini, kaltsiumit, magneesumit, fosforit, rauda ja kaaliumit, valke, kiudaineid, tärklist, fruktoosi, tanniine, rasvhappeid, alkaloide, joodi, räni, naatriumit, vaske, tina, tsinki. Ülimalt rikas erinevate mineraalainete ning flavonoidide, eeterlikke õlide ja teiste organismile väga kasulikke ainete poolest.

Maca toime

1. Maca parandab sportlikke saavutusi, tõstab vitaalsust.

2. Tugevdab immuunsüsteemi, mõjub antioksüdatiivselt ning tõstab toonust- aitab hästi kroonilise väsimuse vastu.

3. On looduslik hormoonravi asendaja – alternatiiv, mis on nii turvaline kui efektiivne. Maca juur on nii toit kui ravimtaim.

4. Viimase 20 aasta jooksul kasutavad macat Ladina-Ameerika arstid paljude naiste tervisehädade ravis (näiteks vagiina kuivus, kuumahood) ja meeste puhul impotentsuse, viljatuse ja erektsioonihäirete puhul.

5. Leiab kasutust mäluhäirete vähendamises, mäluselguse ja depressiooni korral.

6. Maca sisaldab toitaineid, annab energiat, suurendab sugulist toimetulekut ning pidurdab vananemisprotsessi.

7. Maca on adaptogeen- tal on võime tasakaalustada meie keha eri süsteeme (sealhulgas vereringet, närvi- ja lümfisüsteemi) ning aidata organismil toime tulla muutuvate keskkonnateguritega, eriti stressiga. Pidev stress kurnab immuunsüsteemi, nõrgendab seedeprotsessi ja hormoonide tegevust. See kahandab inimese elujõudu, toimetulekut ja energiataset. Adaptogeenid aitavad kehal selliseid mõjusid vältida, parandades immuunsüsteemi tegevust ja ergutades nii keha kui vaimu.


Uute ostudeni!

Päikest ning head tervist kõigile! :)))

TULESÄDE