KÜMME KARIIBI MERE SAART KÄIDUD

Pimestavalt valged liivarannad, türkiissinised laguunid, troopilise looduse lopsakas ilu, rastapatsid, lobsterid, krabid, salsa, reggeae rütmid, vürtsikad Kariibi maitsed, kookospalmidega rannad, võrratud päikeseloojangud, soe vihmasadu, vikerkaar...just need sõnad meenusid kui aega minna tagasi...

Oleme otsaga Miamis ning selja taha on jäänud siis 10 unustamatut kariibi mere saart. Kariibi mere saared on Kesk- ja Lõuna-Ameerika vahele jäävas Kariibi meres asuvad saared. Suurem osa neist kuulub kahte saarteahelasse: Suured Antillid (Kuuba, Haiti ja Puerto Rico) piiravad Kariibi merd põhjast, neist põhja jäävad Mehhiko laht ja Atlandi ookean. Meie aga võtsime läbi hoopis Väikesed Antillid - piiravad Kariibi merd idast ja neist itta jääb samuti Atlandi ookean. Saared on saanud nime kariibide järgi, kes olid 15. sajandil sealkandis elutsenud indiaanihõim.

Miks me valisime just väiksed Antillid? Põhjus väga lihtne, imetillukesed saared tõmbavad meid alati rohkem. Saared, mis on avastamata, kuhu vähesed reisivad ning kus tursim on minimaalne.

St. Kitts and Nevis : esimene vallutus

Meie metsik rand Nevise saarel

Paksukeste suvelaager saab alguse nüüd

Nüüd võin küll julgelt väita, et kõik saared on erinevad. Pole ikka nii, et ahh valime ühe kariibi mere saare ning eks ta samasugune ole nagu teised. Absoluutselt kõik erinevad üksteisest! Seega tasub ennem korralik taustauuring teha ning paika panna oma soovid, et mida tegelikult ühelt saarelt oodatakse.

Meie sooviks oli, et oleks rahu ja vaikus. Põhjus, miks me ei valinud Dominikaani, Puerto Ricot, Kuubat ja muid suuremaid kohti seisenski selles, et nendele saartele on päevas mitu lendu igast suunast ning väga kõrge turismindus, mis meile praegu tepsmitte ei sobi.

Kaart meie sihtkohtadest. Paremale jäävad imetillukesed rohelised täpid ( ehk saared), nendest 10nel me käisime. St. Kitts and Nevis. St. Martin. St. Maarten. Anguilla, St. Barts, Guadeloupe, St. Martinique, Dominica, St.Lucia.

Kõik on eririigid kusjuures. Koguaeg oli uus keskkond, erikultuuri ja - keelega. Oli nii arenenud kui ka mitte arenennud riike. Nii lumivalgete liivarandadega saari kui ka mitte.

Kui Dominikaani vabariigis elab umbes 11 miljonit inimest, siis näiteks St. Barthelemys ( mida me ka külastasime) ) elab ainult 7 tuhat inimest. St. Bathelemys on kõige arenenum saar Kariibi meres. Edukate prantslaste maiuspala. Riigikeeleks on prantuskeel. Seda taset mida pakub St. Barts ( lühend St. Barthelemy) saar, ei leia kuskilt teiselt saarelt. Paar päeva oli tore luksust nautida vahele aga üldiselt meile meeldivad sellised abrukasaare tüüpi kohad, kus loodus on ise kõik paika pannud.

Metsikud, üksikud saared meeldivad rohkem. Nevis

metsiku looduse ilu

Kariibi mere piraat

Omad jutud :)

St. Martin - pool hollandlaste, pool prantslaste saar

St. Martinil rentisime paadi, näeb palju rohkem

Teedu emme kudus kauni komplekti taas

St. Barts - palju luksust võrreldes teiste saartega

St. Barts on täis Mini Coopreid kuna teed on väga kitsad

Suur joogatamise tool rannal

Keegi on eriti uhke olemisega :)

Straight the pose

Ning nii me seikleme

St. Bartsi kaunid vaated

grillile, grillile

Ehhe, kasutan sõna otseses mõttes oma positsiooni ära :)

Lopsaka looduse poolest on saared siiski sarnased. Autoga sõidad ikka nagu dzunglis, kõik õitseb ja kasvab mühinal. Kliima on seal hea, vahelduv koguaeg : päike, pilved, vihm, jälle päike jne. Päev on nii vaheldusrikas. Vihm on Kariibidel mõnus - hea karastus pluss peale vihma kogu see värskus, kõik troopika lõhnad löövad siis välja. Oeh ja juba igatsengi sinna tagasi!

Enamus saarte inimestest on siiski mustanahalised ning rastapatsidega, sellised Bob Marley tüüpi inimesed ( va St Barts, seal kõik valged ). Ütleme, et kohalikke oli ikka põnev jälgida, stiil on neil mõnusalt hipilik. Aksessuaarid on neil väga tähtsal kohal. Nii naised kui ka mehed on erinevaid kulinaid täis. Kõik panustavad oma välimusele. Patsid, tutid, mütsid on väga in! Mikrofoni soengud on neil muidu naturaalsed aga vähesed kannavad seda. Ju see tingitud soojast temperatuurist, sellega võib seal ikka päris hauduma minna.

Lastel on ka erinevad soengud 

Loomulikult nad on kõik afrod, mis mulle väga meeldib

Kõrvarõngad on absoluutselt igal daamil :)

Muusikastiil on saartel ka päris sarnane - salsa, regge ja reggetoni mix. Muusika käib neil tõepoolest igalpool. Ühes suuremas linnas esimest korda jalutades sain kergelt šoki kui mu vanaema vanune rastapatsidega tädike oma väikses butiigis suurtest kõlaritest tümpsu lasi, sealjuures ise kõvasti kaasa lauldes ja puusi hõõrutades. Lõbusad on nad seal küll ning muusika lihtsalt peab olema. Autoaknad on ikka kõigil lahti ning tümps muidugi põhjas. Selline näeb välja linnaelu, meie aga valisime elukohtadeks just vaikseid maakohti. Planeerisimegi oma reisi nii, et elame ise rahus ja vaikuses ning kui tuhin tuleb kära järgi, siis külastame ka linnu. Saared on nii pisikesed, et jõudsid autoga igale poole. Auto rentisime absoluutselt igal saarel.


Kõige lemmikumaks saareks sai meil lumivalgete randadega Anguilla - Anguilla on 25 km pikk ja 5 km lai 11 700 elanikuga saar. Riigikeeleks inglise. Ta asub umbes 190 miili Puerto Ricost idas ja 5 miili St. Martinist põhjapool. Saar on väike ning eraldatud, mistõttu sobib see ideaalselt neile, kes soovivad vaikust ja rahu.

Just selline Anguilla ongi

Soojad ja dramaatilised värvid - vapustav

Sellised paigad niidavad jalust

Storm is coming

Erinevaid karpe on saared täis

Ikka kunsti Elikolt :)

Yoga time

Väga eriline saar on Dominica - loodussõpradele! Paljud ajavad sassi Dominikaani ning Dominica. Need on täiesti kaks erinevat riiki ning pole omavahel seotud. Riigikeeleks on inglise.
Dominica on tuntud kui “loodusesaar” – paradiisisaar on koduks 172 linnuliigile, siin asuvad 12 suurt koske ja kuni 1500 meetri kõrgused mäed. Dominica erineb teistest Kariibi mere saartest kuna siin ei ole ketihotelle, restoranikette ning liivarandu. Dominica saar on matkajate suur maiuspala, matkad toimuvad läbi saare imeliste vihmametsade ja orgude.

Väike matk imeliste koskedeni

energiat ammutamas

Ürgne, metsik Dominica

Koht, kuhu oleksingi tahtnud jääda. Veesulin, hot springid, linnulaul

Dominica rannad

Fantastilised vihmametsad

Guadeloupe saar - oli meie sihtkohtadest kõige suurem saar. Elanikke sellel saarel on 400 000 ning riigikeeleks prantsuse. Oma väikses külas,  eksootilises resordis oli muidugi väga relax ning turvaline aga pealinna minnes oli pilt meie jaoks jube! Kuidagi ohtlik! Teiste saarte linnades ei leidunud trellituid aknaid, nii palju kerjuseid, tänavatel passivaid jõuke. Hirm oli seal käia, tõesti ühe korra käid ära ning siis poed hotellituppa peitu. Hotell oli ka suht kõle, rõdusi kaunistasid teravad orad, et keegi ei saaks sisse ronida. Hotelliuksed pannakse lukku isegi päeval, meie hotellitöötajad suhtlesid meiega luugist. Magasime oma öö hotellis ära ning panime padavai sealt hommikuvara plehku järmisele saarele.

Namaste!

Martinique saar - Martinique on Pransusmaa ülemereterritoorium, st. kehtib Euro. Kõige paremini iseloomustab teda väljend “little French in the carribean”. Tänu emamaale on seal väga head teed, räpakust ja vaesust eriti ei kohta. Keel on prantsuse, turistid on arusaadavalt põhiliselt prantsusmaalt. Inglise keelega väga hakkama ei saa, ääri veeri. Kolumbus olevat nimetanud Martinique'i maailma ilusaimaks maaks. Kogu saart kaunistavad tohutud banaani puud hiigel banaani kobaratega. NB! Banaani puud tegelikult pole olemas, tegelikult banaan on rohttaim aga minu jaoks jäävad nad siiski puudeks. :) Saarel on imeilus haljastus, justkui sõidaks golfiväljakul ringi, kõik on hooldatud/niidetud.

Martinique ekspordib palju banaane ja suhrurooga

St. Lucia saar - See kõigest 23 km laiune ning 44 km pikkune saar on üks Väikestes Antillides asuvatest saareriikidest. Mõneti on Saint Lucia justkui Kariibi mere Tuhkatriinu tuntumate Barbadose ja Jamaica kõrval, olles majanduslikus ja poliitilises arengus teistest pisut maas, kuid sellega kaasnevalt on märgatav turistide  soe vastuvõtt ja sõbralikkus.
See on lummav paik, mille erakordne olemus ning võluvad vaated võtavad hingetuks.
Sellel saarel oleks tahtnud natuke rohkem ringi uudistada aga aega meil selleks enam ei jätkunud. 

St.Lucia - just sellised õhtud meil olidki

Pepupoks

Känguru beebi on kõikjal kaasas

Aga ka meil käisid päkapikud, toovad kommi asemel paremat kraami :)

Vaade meie bungalost.

Tõmbaksingi nüüd otsad kokku, oli väga mõnus ning avastusterohke reis, mis kulges meil sujuvalt ning rahulikult. Kuskile me ennast lukku ei pannud kui mingi saar rohkem meeldis siis olime seal kauem ning kui miski ikka ei meeldinud, siis tegime kohe ka sääred. Hetkel veel ei kujuta ette, et peab ennast jälle paksult riidesse toppima - prrrrr. Kuigi tunnistan, et piparkookidest ära ei ütleks. Aga varsti, varsti juba näemegi sõbrad. Seniks kõike head ning kauneid saabuvaid pühi!

TULESÄDE familia

HARJUTUSED VEES

Oleme otsapidi St. Kitts and Nevise saarel ( kariibimeri). Temperatuur on meil praktiliselt koguaeg sama, nii päeval kui öösel 30 kraadi. Merevesi aga umbes 24 kraadi. Koguaeg olekski ainult vees.  Kui meres lained üle pea löövad, siis aga sulpsan meelsasti basseini. Basseinivesi on kusjuures külmem kui merevesi! :)  Klopsisin endale kokku mõnusa veeaeroobika kava. Peab mainima, et kaloreid kulub tõepoolest rohkem kui tavalist aeroobikat tehes. Sellised aeroobsed trennid nagu ujumine ning muud treeningud vees kulutavadki üldjuhul kõige rohkem kaloreid. Nii, et kõik vette!

MIS ON VESIVÕIMLEMINE/ VESIAEROOBIKA? Vesivõimlemine on harjutuste sooritamine vees. Veekeskkonnas võimlemisel on tavalise võimlemise ees mitmeid eeliseid: vesi kergendab kaalu ja vabastab liigesed koormusest, ta karastab ja ergutab. Vesivõimlemine sobib ka neile, kes ei oska ujuda. Vesi on umbes 800 korda suurema takistusega kui õhk, seega üks treeninguminut vees võrdub viieminutilise treeninguga kuival maal. Ühte tundi tugevat veetreeningut võib võrdsustada kahe tunni aeroobikaga.
Vesi juhib soojust 25 korda paremini kui õhk. Sellest tingituna toimub ka organismi mahajahtumine sama palju kordi kiiremini. Külmem ja jahedam vesi nõuab kiiremat liigutamist, soe vesi soodustab lõdvestusharjutuste tegemist. Värskendav ja karastav temperatuur on 18-25 °C.

Kui jõusaal, rühma- ja muud treeningud ära tüütavad, siis mine püüa teha basseinis ( suvel meres)  järgnevaid harjutusi : 

Lihtsad harjutused mida saab ise teha 

Võite alustada vees kõndimisega ja hiljem jätkata vees jooksmisega. Alustuseks tehke seda madalamas vees, hiljem proovige aina sügavamal. See harjutus on eriti kasulik jalgade ja puusade vormimiseks.

- Tehke kükke vees. Tehke seda harjutust puusasügavuses vees. Seiske harkis jalgadega ja kükitage nii madalale kui suudate. Tasakaalu saate säilitada basseini servast hoides, kuid ärge toetuge sellele. See harjutus on samuti väga kasulik alakehale kui ka kõhule, sest peate pingutama, et oma torsot püstises asendis hoida.

- Kui teete neid lihtsaid harjutusi regulaarselt, avastate kui efektiivsed need on. Vesi hoolitseb teie lihaste ja liigeste eest nagu lõõgastav joogavõimlemine, vormides neid nagu aktiivne aeroobika.
 

---

Harjutusi jalalihastele:

"Kasatšokk" (ukraina tants)
Lähteasend (LA): seis madalas vees, käed väljasirutatult kõrval, pudelid käes. Kükkis jalavahetushüpped: üks jalg kükki, teise sirutus ette, siis kükk mõlema jalaga ja teise jala ettesirutus. Käed liiguvad kükitades ette kokku ja jalasirutuste ajal kõrvale.

"Suusatamine"
Lähteasend: seis rinnuni vees, käed all, pudelid käes. Käärita jalgu, sirged käed liiguvad vaheldumisi ette-taha.
a) suure ulatusega,
b) 8 korda aeglaselt ja suure ulatusega, 8 korda kiiresti ja väikese ulatusega. Töötavad nii jala- kui käelihased.



"Jalgrattasõit"
Lähteasend: istu sirge seljaga rinnuni vees, pudelid käes.
a) paigal, sirgete käte viimine ette ja taha. Töötavad jala- ja käelihased (1 min).
b) pudelid kaenla all, liigu 10 m edasi ja seejärel tagasi. Töötavad jalalihased.
c) pudeliga käsi sirgelt all kõrval, jalgrattasõit ümber enda. Tõsta teine käsi veest välja ja lehvita. Sama teise käega.



Lähteasend: seis, käed kõrval, pudelid käes.
a) jalad harki-kokku: 8 korda aeglaselt ja suure ulatusega, 8 korda kiiresti ja väikese ulatusega.
b) jalgade viimine harki-kokku: pöiad harkiviimisel välja pööratud, kokkutoomisel otse. Töötavad reie sise- ja väliskülgede lihased.



Lähteasend: harkseis, käed ees. Hüppega põlved kokku (et tekiks 90° nurk põlveliigeses) koos sirgete käte viimisega kõrvale. Tagasi lähteasendisse. (15-20 korda) Töötavad reie sise- ja väliskülje lihased.



Lähteasend: külili, pudelid kaenla all, keha puusadest pööratud. Jalad sooritavad veepinna lähedal sammuvaid liigutusi, pöiad enda poole. Pea jääb ringi mõtteliseks keskpunktiks. Tagurpidi ring: pöiasirutus, krooli jalgade töö. Töötavad reie eesmised ja tagumised lihased.



Lähteasend: selililamang, pudelid kaenla all. Selilikrooli jalgade töö. Liigu edasi-tagasi 10 m. Töötavad reie tagumised lihased.



Lähteasend: seis ühel jalal, pudelid käes, käed kõrvale välja sirutatud. Joonista ühe jalaga suuri ringe mõlemat pidi, kirjuta oma nimi, arve ühest kümneni või midagi lõbusat. Sama teise jalaga.




Harjutusi käelihastele: 

Lähteasend: jalad põhjas, pudelid käes. Seisa või jookse. Poksi kätega ette, kõrvale, alla, selja taha (10 korda). Töötavad käelihased. Võib teha ka ilma pudeliteta.



"Tuuleveski" - sirgete käte vahelduv liikumine läbi vee, pudelid käes. Ringid mõlemas suunas: 8 korda ühtpidi, 8 korda teistpidi. Samal ajal hüplemine jalalt jalale.



Lähteasend: seis, pudel käes. Tee ühe käega ringe kõhu ees 8 korda. Sama teise käega.



Lähteasend: seis, pudel käes, käed küünarliigesest painutatud. Pudeli surumine alla ja tagasi, ette ja tagasi.



Lähteasend: seis, pudel käes. Kahe käega hoie pudelist. Ringid kõhu ees, seisa või jookse.



Lähteasend: seis, hoia pudelit ühe käega selja taga. Siruta ja painuta kätt, mõlema käega 8 korda.



Lähteasend: seis, hoia mõlema käega pudelit selja taga. Vii käed taha sirgeks ja too tagasi keha juurde.



Lähteasend: rinnuli, sirged käed all, pudelid käes. Rinnulikrooli jalgade töö, samaaegselt kätekõverdused ees. Liigu 10 m edasi ja tagasi. Töötavad käe- ja jalalihased.



Lähteasend: selililamang
a) pudel põlvede vahel, käed külgedel. Sirgete käte viimine vee piiril üles ja alla puusade juurde. Hoia sõrmed koos ja ranne pingul. Töötavad käelihased.
b) pudelid käes, sirgete käte viimine üle pea ja tagasi alla.





Harjutusi kõhulihastele:

Lähteasend: istuv asend, käed kõrval, pudelid käes, 90° nurk põlveliigeses, põlved koos. Liiguta põlvi koos külgede suunas. Käed liiguvad vastassuunas. Töötavad põikmised kõhulihased.



Lähteasend: seis, üks pudel põlvede vahel, teine käes. Tvistihüpped: jalad pöörduvad ühes, käed teises suunas.
a) pudel mõlemas käes
b) pudel püsti, kahe käega hoie
Töötavad põikmised kõhulihased, käelihased ja jalalihased.



"Konnahüpe"

Lähteasend: harkseis, käed ees, kahe käega hoie pudelist. Sirged käed liiguvad otse alla ja tagasi, kalluta keha pisut ette. Jalgadega:
a) hüpe harkselt kägarasse
b) hüpe harkselt jalasirutusega
Töötavad kõhu- ja jalalihased.



· Lähteasend: seis, käed kõrval. Kägarhüpe, käed sirgelt alla ja tagasi. Töötavad kõhu- ja käelihased.




Harjutusi külgedele ja kerele: 

Lähteasend: seis sirgelt, jalgade viimine külgedele läbi kägariste. Töötavad küljelihased.
a) pudelid kaenla all
b) sirged käed kõrval, pudelid käes



Lähteasend: seis, käed kõrvale välja sirutatud, pudelid käes. Liigu kõhuli, käed ette, tagasi lähteasendisse, selili, käed taha. Aktiivne töö jalgadega. Töötavad kogu kere lihased.



Lähteasend: seis, käed ees, pudelid käes. Kägarhüpe ette, käed taha, kägarhüpe taha, käed ette. Imiteeri üle künka hüppamist. Töötavad jala-, kõhu- ja käelihased.




Nippe harjutuste mitmekesisemaks muutmiseks- varieeri harjutuste tempot: tee vaheldumisi kiireid ja aeglaseid liigutusi
- varieeri harjutuste ulatust, tee vaheldumisi suure ja väikese ulatusega liigutusi
- intensiivsuse tõstmiseks tee harjutusi tempokamalt, võimalusel hüple ja hüppa
- kasuta ära pudelite ujuvust ja tee võimalikult palju harjutusi ilma jalgu põhja panemata
- kui veekogu põhi on liivane ja lauge, kasuta tempokalt erinevaid jooksuviise: põlvetõstejooksu, sääretõstejooksu, tõkkejooksu, kiirjooksu, tagurpidi jooksu
- kui harjutused on selged, muuda sooritamise järjekorda
- mõtle ise uusi harjutusi juurde.

PROOVI KA SINA VESIVÕIMLEMIST, HEA TUJU ON GARANTEERITUD! :)

PÄIKEST!

Planking – plänkingu 10 päevane väljakutse

Weebis (hingepeeglis) on liikvel üks tore plankingu väljakutse. Mõtlesin kohe, et jagan selle ka teile ning hakkaks siis koos tegema. Aga nende väljakutse koosnes ainult ühest hoidmisest. Ma tean oma trennitüdrukuid, neile ühest harjutusest ei piisa, seega lisasin juurde veel mõned hoidmised. Igasugu väljakutsed on põnevad ning võtke julgelt osa! Kui treeningsaali ei jõua minna, siis tuleks kodus midagi ette võtta. Kogu treening võtab aega Sul kõigest 2 - 6 minutit päevas.

Nii, et teeme ära! Igapäev 3 hoidmist 10nel järgneval päeval - lihtne ju! Saad neid kõikjal teha - tööl, kodus, isegi televiisorit vaadates, koolis, sõbranna juures jne! :) Ära otsi vabandusi vaid võta ennast kokku ning tee ükski asi elus otsast lõpuni korralikult ära, usu mind tulemused on 10ne päeva pärast märksa paremad kui sa ette oskad kujutadagi! Tugevam kõht, selg, jalg, tuhar - here i come!


HARJUTUS 1 TOENGLAMANG

JÄLGI :  abaluud ei tohi olla püsti ja selgroog peab olema sirge, pahkluud 90-kraadise nurga all ja küünarnukid on täpselt õlaliigeste all

VÄLDI : selja kumerdumist, puusade langetamist ja õlgade liigutamist kõrvade poole

HARJUTUS 2 TOENGISTE

JÄLGI :  pea ja kogu selg oleksid vastu seina, libista ennast mööda seina istesse kuni tekib 90-kraadine nurk põlveliigeses


VÄLDI : laskumist liiga alla, põlvede ulatumist varvastest ettepoole


*edasijõudnud võivad jalgadele asetada raskusi, kodus headeks raskusteks on raamatud!

HARJUTUS 3 KÜLGSIRUTUS / KÜLGTOENG

                       

JÄLGI : maad toetav käsi on õlaliigese all, selgroog peab olema sirge. Kellele teevad muret valulikud randmed, siis kõverda käsi küünarnukist.


VÄLDI : puusade liiga alla laskmist ja pööramist




PS! Ära unusta selle harjutuse puhul vahetada külge! 





Tee kolme hoidmist järgneval 10-nel päeval järgmiselt:

Päev1 : 30 sekundit ( igat harjutust )
Päev2:  40 sekundit
Päev3:  50 sekundit
Päev4:  1 minut
Päev5:  1:10
Päev6:  1:20
Päev7:  1:30
Päev8:  1:40
Päev9:  1:50
Päev10: 2 minutit


LET'S DO IT JA TUNNEME RÕÕMU ÜHES KOOS! :)


Ps! Minu blogi pildimaterjal on enamus telefoniga tehtud, seega vabandused mõne pildi kvaliteedi pärast!

ITAALIA - MEIEGA IKKA JUHTUB...

Meid kutsusti ühele toredale veinireisile Itaaliasse, Toscana piirkonda. Mõtlesime, et rumalad peaksime olema kui sellisest kutsest keeldume. Nii, et kohvrid kokku ning läinud me olimegi! Oleme pea kõikide riikide veinipiirkonnad läbi käinud kuid sellist vastuvõttu pole meil üheski kohas olnud. Kõik oli sealt poolt nii läbimõeldud / planeeritud - meid tõesti oodati. Ilusad õhtusöögid, fantastiliste veinidega,  imekaunites kohtades. Sain jälle juures olla veini tegemise protsessil, olen saanud seda korduvalt ennemgi aga selkorral oli see protsess palju põnevam ning spetsiifilisem. Meile jutustas veinimõisa ajaloost ning tegi seal tuure selle veinimõisa pereliige. Vastuvõtud on alati palju soojemad ja meeldejäävamad kui tegemist omanike / pereliikmetega. Elasime nende kaunis villas mäe otsas, ümbritsetud mitmete hektarite viinamarja põldudega. See vaatepilt, mis sealt avaneb on hingemattev ning lummav!

Let's start

Wine tasting

Jaa ongi kõik puud viinamarju täis

Tohutud viinamarja põllud ümber meie villa - amazing view

Me saime selle reisiga juurde palju häid emotsioone kui ka mitte häid. Nimelt esimest korda elus kadus ära minu kohver, mis polegi siiani välja ilmunud. Seda siis juba Itaaliasse minnes! Kuna tegmist oli reisiga, kus oli teada, et tulemas on palju ühiseid pidulikke õhtusööke, siis loomulikult vedasin kaasa oma kõige kaunimad kleidid, seelikud, kotid, kingad, ehted, mitmed lokitangid, peened jakid, parimad meigitooted jne. Ühesõnaga naise kõik kõige lemmikumad asjad, mis on tal tekkinud aastatega. Algul teed küll nalja, et ehhh põhjus jälle uued osta, aga ma armastan oma asju nii väga ning väga raske on leida just täpselt samasuguseid. Kõigi minu asjadega on seotud erinevad lood, olen enamus enda asju ostnud meie reisidelt ning ka Teet on palju kinkinud, kõik lood on justkui pühitud - KURB!

Tagatipuks tagasi tulles lennujaamas oli meil veelgi üllatusi... ei, ei, minu kohvrit ei leitud vaid hoopis meie lend oli eelmine päev. Justnii, läksime lennujaama ükspäev hiljem, olime sunnitud ostma uued piletid ning teiste lennupiletite raha lendas lihtsalt vastu taevast kuna me ei canceldanud seda lendu. Ahh, kuidas see on võimalik, miks küll???!!!!

Sellised asjad on head millegipärast, nad õpetavad meile olla hoolsamad ning tähelepanelikumad. Kuidas inimene õpib, ikka enda vigadest. Elu võibolla olekski liiga perfektne ilma, et midagi ei juhtuks. Ja ma olen siiani veendunud tõsiasjas, et tervis on inimesele kalleim vara - meie oleme terved, üksteisel olemas ning see ongi ju kõige tähtsam! :)

PÄIKEST NING OLGE TEIE IKKA TÄHELEPANELIKUMAD! :)

TULESÄDE

GOLFIKOOL versus JOOGAKOOL

Sügis käes ning uuteks väljakutseteks valmis! Võtsin ette teekonna golfimaailma ning tegin taas algust joogaga. Olen alati arvanud, et õpin golfi alles siis ära kui olen 50-60 aastane, et eks see paras vanurite sport / hobi ole! Aga näed, pean oma sõnu sööma, golfikool selja taga, green card taskus ning vanuseks kõigest 27. :)
Mis on green card? Green Card on tunnistus sellest, et olen tutvunud golfi algtõdede ja mängureeglitega. Koolitus koosneb teooriaosast, kus antakse ülevaade golfi ajaloost, reeglitest ning üldtõdedest. Sellele järgnevad erinevad löögiharjutused harjutusväljakul ning range'il.
Kursuse käigus viib juhendaja jooksvalt läbi mitmeid teste erinevate löökide harjutamiseks ja kinnistamiseks.

Minek

Golf pole tegelikult üldsegi vanurite mäng ning mingit uimerdamist väljakutel tegelikult ei toimu, mida oleme harjunud filmides nägema. On isegi vastavad reeglid, et kui jääd seal teistele jalgu ning teatud ajaga rada läbi ei tee, siis määratakse sulle trahv. Seega tuleb olla tragi! Õpetajad olid meil väga mõnusad ja muhedad, tegid kõik puust ja punaselt ette.
Kuna oleme suured lennukärbsed ning reisime palju, siis tegelikult oligi viimane aeg meil see ära õppida. Välismaal reisil olles, oma kaaslasega golfi mängida, kaunis looduses, on ju vägagi ahvatlev. Ühel golfimängul jalutab inimene umbes 10 km ehk, mis saab veel parem olla - ilus loodus, värske õhk ning trenn KÄSIKÄES!

Läheb harjutamiseks

Nüüd aga joogakursusest! Kui ma aastaid tagasi massaazikoolis käisin, siis oli meil tunniplaanis jooga, kuhu tundi ma väga harva jõudsin, seda ka siis otse peolt. Tolajal ma ei saanud üldse pihta, et mis see jooga on ning miks nii paljud seda armastavad. Eks elurütm ning soovid olid siis hoopis teised! :)

Siis ei tulnud mu joogatundidest midagi välja, peas keerlesid hoopis muud asjad. Võtsin ennast nüüd uuesti käsile ning liitusin joogakursusega.

Mis on aga jooga?
Jooga on iidne süsteem ja filosoofia, mille eesmärgiks on keha, hinge ja vaimu arendamine. Sõna jooga tuleb sanskriti keelest, mis on vanaindia kirjakeel ning tähendab ühinema, ühendama, kokku tulema.

Jooga on füüsiline, vaimne ja hingeline treening. Joogaharjutused parandavad meie tasakaalu, suurenadavd jõudu ning vastupidavust. Tund ei koosne ainult lihaste venitustest ja pingutustest, vaid samal ajal õpitakse ka keskendumist antud tegevusele.

Joogaga alustamiseks ei ole vaja mingeid füüsilisi ettevalmistusi. Tundi võib tulla igaüks, olenemata kui heas vormis ollakse. Ei pea olema noor, sale ja painduv, et alustada joogaga. Joogasaalides treenivad väga erinevad inimesed - mehed, naised, noored, vanad, keskealised, ülekaalulised, rasedad jne.
Jooga on kõigile!

Kuid jooga ei ole lihtsalt harjutuste tegemine, see hõlmab endas väljatöötatud joogapooside sooritamist koos teadliku hingamisega. Jooga ilma teadliku hingamiseta on nagu tavaliste võimelimisharjutuste tegemine. Joogahingamine aitab vabaneda pingetest, mis kogunevad meie kehasse igapäevaselt. Hingamine laseb jooga asendeid sügavalt tunnetada ja annab teada, kui on aeg puhata. Joogaharjutuste sidumine hingamisega kindlustab ohutu treeningu, hoiab ära vigastused ning suurendab joogatreeningu tervendavaid omadusi. Harjutuste sooritamine koos teadliku hingamisega on suurepärane vahend jääkide, toksiinide ja stressi kõrvaldamiseks meie kehast.

Kõike kaunist Teile ning avastage ka Teie uusi hobisi, mis südamele pai teevad!

TULESÄDE

KUIDAS ENNAST TRENNILE MOTIVEERIDA

Millal siis veel ennast käsile võtta kui mitte septembris. Mõnus suvi kõigil selja taga ning kindlasti ka mõningad lisakilod grillimisest juurde tulnud. Suvel inimesed puhkavad ja naudivad soojust, treeningud jäetakse kuidagi taha plaanile. Enamused lubavad ennast sügisel jälle kätte võtta. Aga kuidas siis saada tagasi trenni lainele? Kuidas ja millega ennast motiveerida?

Meie kaunis esifitnessist  Egle Eller Nabi käis Soomes Nicole Wilkinsi seminaril. Nicole on üks suurimaid supertaare fitnessi maailmas. Seminaril võti põhjalikult läbi motiveerimise punktid, mis minu jaoks töötavad 100% ning mida tahaksin ka teile jagada:

1. Sea end teistele eeskujuks: sõpradele, perele, kolleegidele- kellele iganes. Kui tahad alla anda, siis mõtle neile, kellele tahad head eeskuju näidata. Sa ei taha ju, et nad sinus pettuksid:)

2. Kujuta ette kui hästi end tunned kui oled oma eesmärgi täitnud. Mõtle kui palju head energiat saad sellest kui saad oma lemmik kleiti või teksasid kanda. Mõtle kui enesekindlalt see sind tundma paneb. Riputa oma kleit või teksad, millesse tahad mahtuda endale nähtavale kohale, et sul oleks pidevalt meeldetuletus miks peaksid valitud rajal püsima.

3. Ole valmis muutusteks. Proovi erinevaid treeninguid ja treeningkavasid, et vältida tüdimust. Püüa muuta raskusi, harjutusi, korduste arvu. Vali erinevaid rühma ja välitreeninguid.


4. Ümbritse end positiivsete inimestega. Veeda aega nendega, kes sind toetavad ja imetlevad. Mitte kõik sinu tutvusringkonnas ei pruugi mõista su eesmärke. Ära lase neil sinu pühendumust murda. Veeda aega nendega, kes sind mõistavad.


5. Märgista oma teekond. Tee ristike iga päeva peale kalendris, mil püsisid õigel rajal.


6. Kui oled mõnda aega tubli olnud, siis premeeri end selle eest! Luba endale midagi,mis sind õnnelikuks teeb- massaaz, maniküür, uued kingad. Kui eesmärgiks on kaalukaotus, pole suure pitsa söömine just parim valik enda premeerimiseks:)


7. Hinda oma tehtud tööd. Selle asemel, et keskenduda üksnes teha jäänud tööle, tuleta endale meelde, palju sa juba vaeva oled näinud.


8. Ära anna alla. Nagu öeldakse, heade asjade nimel, tuleb vaeva näha. Kui ideaalse figuuri saavutamine ja hoidmine oleks lihtne, jalutaksid kõik ringi ideaalsete kehadega. Niisiis näe vaeva oma eesmärgi nimel ja ära anna alla kui läheb raskeks


9. Näe oma positiivseid külgi. Mitte keegi teine ei saa olla sinu asemel. Ole õnnelik nende omaduste üle, mis teevad sind eriliseks. Ära muretse liialt omaduste üle, mida sul ei ole. Ära võrdle end teistega.

Päikest!

SOOLA TARBIMISEST

Eile kerkis meil hommikusöögilauas ülesse teema sool. Suhkrust teame me kõike aga, kas ka soolast. Oleme harjunud kuulma, et liigne suhkru ja soola tarbimine pole tervisele head. Aga miks siis? Mida liigne sool meiega teeb? Uurime välja!

Inimese organism vajab ööpäevas umbes 2-4 g keedusoola ja see kogus sisaldub looduslikul kujul juba toiduainetes. See sool, mis toidule lisatakse, on tegelikult kõik liigne. Keedusoolas on kahjulik just naatrium, seepärast peetakse silmas just naatriumi kahjulikke kõrvalmõjusid.

Liigne soola tarbimine põhjustab:
kõrgvererõhutõbe;

osteporoosi;

ajuhalvatust;

südameinfarkti;

turseid;

astma halvenemist;

neerude puudulikkust;

maovähki;

eluea lühenemist, südamehaigusi, vererõhuku alandavate ravimite toime vähenemist ja kõrvalnähtude suurenemist.



Kuidas vähendada soolasisaldust toidus?

*Loe toote pakendilt soolasisaldust. Eelista tooteid, milles on vähem soola. Harjunud soola liigtarbimisega, vähenda soola hulka vähehaaval.

*Või, margariin, või- ja taimeõli segud – kuni 0,1%; juust ja leib – kuni 0,7%; vorst jm lihatooted – kuni 1,2%.

*Viilust (30 g) soolasest (kuni 1,3% soola) rukkileivast või saiast saab 0,4 g soola. Viis viilu annavad 2 g soola ehk 40% päevasest soolanormist.

*Vorstid on suure soolasisaldusega siis, kui neis on soola üle 1,8%. Nt neljast viinerist (140 g) saab u 2,5 g soola.

*Vähesoolased juustud (kuni 0,7%) on tavaliselt ka väherasvased. Rohkem on saada juustu, mille soolasisaldus on üle 1,4%. Kahest viilust soolasest juustust (25 g) saab 0,4 g soola.

*Kalast võiks eelistada värsket. Suitsu- ja soolakala ning konservid sisaldavad rohkesti soola.
Soolased kartulikrõpsud ja soolapähklid võiks toidusedelist välja jätta.

Enamik toite maitseb hästi ka vähese soola või oskuslikult soolata valmistamisel.
Maitset saab anda ürtide, soolata maitseainete ja tugevamaitseliste köögiviljadega, nt tomati, paprika, sibula, küüslaugu, selleri, pastinaagiga. Hea maitsestaja on sidrunimahl, soolata sidrunipipar, veiniäädikas.

Ära lisa pasta ja riisi keeduvette soola. Samuti võib kokaraamatu retseptis antud soolakogust ligi poole võrra vähendada.
Kasuta tavalise keedusoola asemel mineraalsoola – nt südamesõbralikku pansoola, milles on vähem naatriumi. Jodeeritud soola eeliseks on jood, mille puudus ohustab kilpnääret – naatriumkloriidi hulka pole selles tavaliselt vähendatud.
Eelista konserveerimisele sügavkülmutamist.
Tea, et naatriumi ülemäärane kogus toidus on ohtlikum siis, kui sellega kaasneb vähene kaaliumihulk toidus. Heaks kaaliumiallikaks on puu- ja juurviljad.
Väldi toidukontsentraate, puljongikuubikuid, oliive, ketšupit.
Vahepaladeks vali puu- ja köögiviljad alternatiivina soolastele suupistetele
Salatite valmistamisel kasuta õli või mahla, sest salatikastmetes on tavaliselt palju soola.
Harjumine magedama toiduga toimub kiiresti. Soola tarbimise mõistlik vähendamine ei ole tervisele ohtlik. Keedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust ei pea tasakaalustatud segatoitu tarbivad inimesed kartma.


Soolas olev naatrium on organismile vajalik, sest ta on:
vee hulga reguleerija kudedes;
vererõhu mõjutaja;
vajalik happe-leelise tasakaalu reguleerimiseks;
oluline närvisüsteemi töös närviimpulsside edasikandmisel.

Seega kehtib keedusoola tarbimisel tasakaalu põhimõte: mitte liiga palju ega ka mitte liiga vähe. Soola vajalik kogus oleneb inimese kehakaalust, füüsilise töö raskusastmest, vanusest, tervislikust seisukorrast jne. Keskmise inimese jaoks peetakse füsioloogiliseks vajaduseks 2-4 grammi soola ööpäevas.

Nii, et kõik oma soola kogust jälgima! :)

PÄIKEST!