KÜMME KARIIBI MERE SAART KÄIDUD

Pimestavalt valged liivarannad, türkiissinised laguunid, troopilise looduse lopsakas ilu, rastapatsid, lobsterid, krabid, salsa, reggeae rütmid, vürtsikad Kariibi maitsed, kookospalmidega rannad, võrratud päikeseloojangud, soe vihmasadu, vikerkaar...just need sõnad meenusid kui aega minna tagasi...

Oleme otsaga Miamis ning selja taha on jäänud siis 10 unustamatut kariibi mere saart. Kariibi mere saared on Kesk- ja Lõuna-Ameerika vahele jäävas Kariibi meres asuvad saared. Suurem osa neist kuulub kahte saarteahelasse: Suured Antillid (Kuuba, Haiti ja Puerto Rico) piiravad Kariibi merd põhjast, neist põhja jäävad Mehhiko laht ja Atlandi ookean. Meie aga võtsime läbi hoopis Väikesed Antillid - piiravad Kariibi merd idast ja neist itta jääb samuti Atlandi ookean. Saared on saanud nime kariibide järgi, kes olid 15. sajandil sealkandis elutsenud indiaanihõim.

Miks me valisime just väiksed Antillid? Põhjus väga lihtne, imetillukesed saared tõmbavad meid alati rohkem. Saared, mis on avastamata, kuhu vähesed reisivad ning kus tursim on minimaalne.

St. Kitts and Nevis : esimene vallutus

Meie metsik rand Nevise saarel

Paksukeste suvelaager saab alguse nüüd

Nüüd võin küll julgelt väita, et kõik saared on erinevad. Pole ikka nii, et ahh valime ühe kariibi mere saare ning eks ta samasugune ole nagu teised. Absoluutselt kõik erinevad üksteisest! Seega tasub ennem korralik taustauuring teha ning paika panna oma soovid, et mida tegelikult ühelt saarelt oodatakse.

Meie sooviks oli, et oleks rahu ja vaikus. Põhjus, miks me ei valinud Dominikaani, Puerto Ricot, Kuubat ja muid suuremaid kohti seisenski selles, et nendele saartele on päevas mitu lendu igast suunast ning väga kõrge turismindus, mis meile praegu tepsmitte ei sobi.

Kaart meie sihtkohtadest. Paremale jäävad imetillukesed rohelised täpid ( ehk saared), nendest 10nel me käisime. St. Kitts and Nevis. St. Martin. St. Maarten. Anguilla, St. Barts, Guadeloupe, St. Martinique, Dominica, St.Lucia.

Kõik on eririigid kusjuures. Koguaeg oli uus keskkond, erikultuuri ja - keelega. Oli nii arenenud kui ka mitte arenennud riike. Nii lumivalgete liivarandadega saari kui ka mitte.

Kui Dominikaani vabariigis elab umbes 11 miljonit inimest, siis näiteks St. Barthelemys ( mida me ka külastasime) ) elab ainult 7 tuhat inimest. St. Bathelemys on kõige arenenum saar Kariibi meres. Edukate prantslaste maiuspala. Riigikeeleks on prantuskeel. Seda taset mida pakub St. Barts ( lühend St. Barthelemy) saar, ei leia kuskilt teiselt saarelt. Paar päeva oli tore luksust nautida vahele aga üldiselt meile meeldivad sellised abrukasaare tüüpi kohad, kus loodus on ise kõik paika pannud.

Metsikud, üksikud saared meeldivad rohkem. Nevis

metsiku looduse ilu

Kariibi mere piraat

Omad jutud :)

St. Martin - pool hollandlaste, pool prantslaste saar

St. Martinil rentisime paadi, näeb palju rohkem

Teedu emme kudus kauni komplekti taas

St. Barts - palju luksust võrreldes teiste saartega

St. Barts on täis Mini Coopreid kuna teed on väga kitsad

Suur joogatamise tool rannal

Keegi on eriti uhke olemisega :)

Straight the pose

Ning nii me seikleme

St. Bartsi kaunid vaated

grillile, grillile

Ehhe, kasutan sõna otseses mõttes oma positsiooni ära :)

Lopsaka looduse poolest on saared siiski sarnased. Autoga sõidad ikka nagu dzunglis, kõik õitseb ja kasvab mühinal. Kliima on seal hea, vahelduv koguaeg : päike, pilved, vihm, jälle päike jne. Päev on nii vaheldusrikas. Vihm on Kariibidel mõnus - hea karastus pluss peale vihma kogu see värskus, kõik troopika lõhnad löövad siis välja. Oeh ja juba igatsengi sinna tagasi!

Enamus saarte inimestest on siiski mustanahalised ning rastapatsidega, sellised Bob Marley tüüpi inimesed ( va St Barts, seal kõik valged ). Ütleme, et kohalikke oli ikka põnev jälgida, stiil on neil mõnusalt hipilik. Aksessuaarid on neil väga tähtsal kohal. Nii naised kui ka mehed on erinevaid kulinaid täis. Kõik panustavad oma välimusele. Patsid, tutid, mütsid on väga in! Mikrofoni soengud on neil muidu naturaalsed aga vähesed kannavad seda. Ju see tingitud soojast temperatuurist, sellega võib seal ikka päris hauduma minna.

Lastel on ka erinevad soengud 

Loomulikult nad on kõik afrod, mis mulle väga meeldib

Kõrvarõngad on absoluutselt igal daamil :)

Muusikastiil on saartel ka päris sarnane - salsa, regge ja reggetoni mix. Muusika käib neil tõepoolest igalpool. Ühes suuremas linnas esimest korda jalutades sain kergelt šoki kui mu vanaema vanune rastapatsidega tädike oma väikses butiigis suurtest kõlaritest tümpsu lasi, sealjuures ise kõvasti kaasa lauldes ja puusi hõõrutades. Lõbusad on nad seal küll ning muusika lihtsalt peab olema. Autoaknad on ikka kõigil lahti ning tümps muidugi põhjas. Selline näeb välja linnaelu, meie aga valisime elukohtadeks just vaikseid maakohti. Planeerisimegi oma reisi nii, et elame ise rahus ja vaikuses ning kui tuhin tuleb kära järgi, siis külastame ka linnu. Saared on nii pisikesed, et jõudsid autoga igale poole. Auto rentisime absoluutselt igal saarel.


Kõige lemmikumaks saareks sai meil lumivalgete randadega Anguilla - Anguilla on 25 km pikk ja 5 km lai 11 700 elanikuga saar. Riigikeeleks inglise. Ta asub umbes 190 miili Puerto Ricost idas ja 5 miili St. Martinist põhjapool. Saar on väike ning eraldatud, mistõttu sobib see ideaalselt neile, kes soovivad vaikust ja rahu.

Just selline Anguilla ongi

Soojad ja dramaatilised värvid - vapustav

Sellised paigad niidavad jalust

Storm is coming

Erinevaid karpe on saared täis

Ikka kunsti Elikolt :)

Yoga time

Väga eriline saar on Dominica - loodussõpradele! Paljud ajavad sassi Dominikaani ning Dominica. Need on täiesti kaks erinevat riiki ning pole omavahel seotud. Riigikeeleks on inglise.
Dominica on tuntud kui “loodusesaar” – paradiisisaar on koduks 172 linnuliigile, siin asuvad 12 suurt koske ja kuni 1500 meetri kõrgused mäed. Dominica erineb teistest Kariibi mere saartest kuna siin ei ole ketihotelle, restoranikette ning liivarandu. Dominica saar on matkajate suur maiuspala, matkad toimuvad läbi saare imeliste vihmametsade ja orgude.

Väike matk imeliste koskedeni

energiat ammutamas

Ürgne, metsik Dominica

Koht, kuhu oleksingi tahtnud jääda. Veesulin, hot springid, linnulaul

Dominica rannad

Fantastilised vihmametsad

Guadeloupe saar - oli meie sihtkohtadest kõige suurem saar. Elanikke sellel saarel on 400 000 ning riigikeeleks prantsuse. Oma väikses külas,  eksootilises resordis oli muidugi väga relax ning turvaline aga pealinna minnes oli pilt meie jaoks jube! Kuidagi ohtlik! Teiste saarte linnades ei leidunud trellituid aknaid, nii palju kerjuseid, tänavatel passivaid jõuke. Hirm oli seal käia, tõesti ühe korra käid ära ning siis poed hotellituppa peitu. Hotell oli ka suht kõle, rõdusi kaunistasid teravad orad, et keegi ei saaks sisse ronida. Hotelliuksed pannakse lukku isegi päeval, meie hotellitöötajad suhtlesid meiega luugist. Magasime oma öö hotellis ära ning panime padavai sealt hommikuvara plehku järmisele saarele.

Namaste!

Martinique saar - Martinique on Pransusmaa ülemereterritoorium, st. kehtib Euro. Kõige paremini iseloomustab teda väljend “little French in the carribean”. Tänu emamaale on seal väga head teed, räpakust ja vaesust eriti ei kohta. Keel on prantsuse, turistid on arusaadavalt põhiliselt prantsusmaalt. Inglise keelega väga hakkama ei saa, ääri veeri. Kolumbus olevat nimetanud Martinique'i maailma ilusaimaks maaks. Kogu saart kaunistavad tohutud banaani puud hiigel banaani kobaratega. NB! Banaani puud tegelikult pole olemas, tegelikult banaan on rohttaim aga minu jaoks jäävad nad siiski puudeks. :) Saarel on imeilus haljastus, justkui sõidaks golfiväljakul ringi, kõik on hooldatud/niidetud.

Martinique ekspordib palju banaane ja suhrurooga

St. Lucia saar - See kõigest 23 km laiune ning 44 km pikkune saar on üks Väikestes Antillides asuvatest saareriikidest. Mõneti on Saint Lucia justkui Kariibi mere Tuhkatriinu tuntumate Barbadose ja Jamaica kõrval, olles majanduslikus ja poliitilises arengus teistest pisut maas, kuid sellega kaasnevalt on märgatav turistide  soe vastuvõtt ja sõbralikkus.
See on lummav paik, mille erakordne olemus ning võluvad vaated võtavad hingetuks.
Sellel saarel oleks tahtnud natuke rohkem ringi uudistada aga aega meil selleks enam ei jätkunud. 

St.Lucia - just sellised õhtud meil olidki

Pepupoks

Känguru beebi on kõikjal kaasas

Aga ka meil käisid päkapikud, toovad kommi asemel paremat kraami :)

Vaade meie bungalost.

Tõmbaksingi nüüd otsad kokku, oli väga mõnus ning avastusterohke reis, mis kulges meil sujuvalt ning rahulikult. Kuskile me ennast lukku ei pannud kui mingi saar rohkem meeldis siis olime seal kauem ning kui miski ikka ei meeldinud, siis tegime kohe ka sääred. Hetkel veel ei kujuta ette, et peab ennast jälle paksult riidesse toppima - prrrrr. Kuigi tunnistan, et piparkookidest ära ei ütleks. Aga varsti, varsti juba näemegi sõbrad. Seniks kõike head ning kauneid saabuvaid pühi!

TULESÄDE familia