Tuesday, February 16, 2016

TOORTOIDU MIINUSPOOL

Tere kallid blogikad!

Otsustasin teile jagada oma kalli õe ja ühe hea sõbranna lood. Võib-olla on keegi sama murega seal teispool ekraani.

Minu õde on 20 aastane noor naine, kes otsustas 2 aastat tagasi, et tema põhitoit on kõik toores - peamiselt siis toored köögiviljad, puuviljad, smuutid, mahlad, salatid! Jättes välja ka piimatooted ning nisujahutooted.
Ta ei nurisenud kunagi, et kõht oleks tühi ning oleks millegi järgi isu. Ta leidis alati selle aja, et endale toit valmis lõigata ja serveerida. Kindel on see, et ta sõi ning ei näljutanud ennast! Ta pakatas energiast, nägi suurepärane välja! Toidud särasid värvidest!
Tundus igatepidi, et selline metoodika tõesti sobibki talle ning arvasin, et ta jääbki toortoitlaseks. Kuigi mul on oma arvamus, et meie Eesti kliimas, kus on päikest ja valgust vähe ei saa selline toitumine olla kehale piisav. Igasugused toortoidulaagrid ja paastud on igati positiivsed aga aastast aastasse toituda ainult toorestest asjadest, usun, et meie kliimas see pole lihtsalt võimalik. Aga meie kehad on erinevad, mis võib sobida ühele ei pruugi sobida teisele.

Ühel päeval aga tekkisid mu õe kehas muutused ning tal tekkisid suured isud kõikvõimalike asjade järgi. Teda isutasid pizzad, maiustused, pastad. Keha tahtis køike jälle proovida. Ning loomulikult ta ka seda tegi! See järsk muutus oli kehas aga väga suur ja koormav. Tema keha oli shokis! Kõigest paari kuuga võttis mu õde juurde 20kg. Tal kadus igasugune motivatsioon kõige suhtes. Ma proovisin teda motiveerida igatepidi aga ikka oli ta nukker ja õnnetu.

Ühe sõbrannaga (28a.) rääkides tuli välja, et ka temal oli selline kogemus, kus ta oli toortoitlane ning kui hakkas tavatoitu sööma siis ta võttis juurde 10kg.

Toortoiduga on meie seedimine hästi kiire ning kui me oleme pikalt toortoidu peal siis meie seedimine harjub sellise elustiiliga ära. Kui aga hakata järsku sööma igasugu muud tahkettoitu, siis meie organism ei suuda enam seda toidu seedida ning kehast mürkide väljutamine on peaaegu, et peatunud. Sooled on saanud viga ning seedimine on väga, väga aeglane.

Toon ühe näite veel!

Kui me teeme mingisugust paastu, siis sellest väljatulemine peab olema omaette protsess, võttes igapäev kasutusele ainult paar uut toiduainet. Milleks? Sest mie soolestik on paastul niivõrd puhastunud ning kui hakata sinna peale rohkelt uut toidulaadungit laadima, siis kohe kindlasti rikub see meie tervist kui pigem tervendab.

Ma olen üsna veendunud, et minu õel ja sõbrannal olid sarnased lood, kus nende sooled ja seedimine olid niivõrd harjunud puhta toiduga ning seejärel "järsult" kasutusse võetavad uued toitained muutsid nende soolestiku niivõrd palju, et keha ei suutnud enam ennast talitseda.

Igal ühel on meist omad lood ja kogemused ning sellised olid minu lähedaste inimeste lood. Kuulake enda keha ning ärge keelake endale kõike. Kui te olete toortoitlane ning ühel päeval te seda enam olla ei taha, siis pidage meeles, et sellest välja tulemine peab toimuma väikeste sammude haaval mitte järsult päeva pealt.

Minu õde ja sõbranna on tänaseks veendunud, et nad ei taha olla ainult toortoidul.
Praeguseks nad jälgivad oma menüüd lähtudes, et kõik peamised toitained saaks keha päevas kätte.
Nad toituvad tervislikult ning söövad päevas mitu korda ka sooja toitu.

Lubavad endale ka patupäevi ning tunnevad söömisest rõõmu. Kilod lähevad alla vaikselt aga näod säravad ning innukus ja motivatsioon on tagasi.


Tähtis ei ole, et kas meie kehad on pisut suuremad või väiksemad, tähtis on rõõm meie sees ja näol. Me oleme kõik erinevad, meie kehad on erinevad, ennast kellegi teise moodi voolimine ei tee meid õnnelikuks. Tee endale selgeks oma trumbid ning hinnake neid! Uskuge mind, igalühel on meil trumbid tagataskus, võtke need lihtsalt välja! :))

Tervet meelt ja tervet keha!

TULESÄDE